Võru Suurkannataja Ekaterina kogudus

VÕRU SUURKANNATAJA EKATERINA KOGUDUS

Võru Ekaterina kiriku ehitamist alustati 1793 keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M.Schons, ehitusmeistriks oli kohalik elanik Johann Karl Otto. Kiriku ümber ehitati soliidne piirdeaed. Ristkülikukujulise põhiplaani, toeka kellatorni, kõrgel asetseva kuplitaolise haritorniga kirikut kaunistavad kaaraknad petikniššides. Stiililt barokielementidega varaklassitsistlik kultusehoone mahutab kuni 1000 inimest. Kirikul on 2 suurt ja 2 väikest kella.

Kiriku pühitsemine toimus 06.11.1804 Riia arhimandriit Benedikti poolt püha suurkannataja Ekaterina auks ja kannab tema nime.
Kiriku ülalpidamiseks andis riik talle 1870 Võrumõisa hooned, loomad, inventari ja maad 248 ha, nii et kiriku valduse piirid ulatusid Mustjärvest Kirumpää kantsini. Ühtlasi lubati kirikul püüda kala Tamula ja Vagula järvest.

1922 võõrandati riigi poolt suurem osa kiriku maast, alles jäi 72 ha,1944 vähendati maavaldust 14 hektarini, 1949 võeti seegi maa ära koos sinna külvatud rukkiga.
1933 ehitas kogudus Võru surnuaiale väikese Püha Vaimu kabeli.

Esimene eesti rahvusest vaimulik Võrus oli diakon Aleksei Allik, kes teenis 1880-1886, ülendati siin preestriks ja oli hiljem Saare praost.
1904 tuli preestriks Joann Sepp, ülendati siin ülempreestriks ja ta teenis 1931. Tal tuli üle elada I maailmasõja raskused koos diakon Joann Randverega, kes asus kiriku teenistusse 1916 ja pühitseti siin preestriks 1922.

II maailmasõda ja sellele järgnev tuli üle elada üpr Joann Randverel. Üpr Joann Randvere teenis kokku 60 aastat Võru kogudust-pikka aega olid eakale preestrile abiks diakon Simeon Aim ja köster August Iva.
1976 tuli koguduse preestriks iguumen Vladimir Kaseküli, kes alustas kohe remondiga – vahetati katus ja põrandad, hoone krohviti ja värviti nii seest kui väljast. Remont kestis 7 aastat ja oli suurte kulude tõttu kogudusele küllaltki raske.

09.1999 leidsid restaureerijad kiriku ristimunast laeka, milles oli üpr Joann Jelenini 17.06.1854 kirjutatud kiri, kus ta annab ülevaate õigeusu levikust Võru maakonnas, tolleaegsetest kirikutegelastest, Võru eluolust (linnas oli siis 110 maja ja 1340 inimest). Laekast leiti veel kolm ajalehte Severnaja Ptšela aastast 1854, Eesti rahva kalender 1854, Riias 1848 trükitud aabits, kolm eestikeelset õigeusuteemalist trükist ja 22 vaskmünti- dokumendid anti üle Võrumaa Muuseumile.

Koguduse preestriks on isa Stefan Fraiman.

Jumalateenistusi ja pühasid talitusi peetakse eesti ja kirikuslaavi keeles.

Korralised jumalateenistused EAÕK Võru Suurkannataja Ekaterina kirikus:
Laupäeviti 17:00 vigiilia
Pühapäeviti 09:00 jumalik liturgia
Suurte pühade eelõhtul 17:00 vigiilia
Suurtel ja keskmistel pühadel 10:00 jumalik liturgia

Mõniste-Ritsikul:
Regulaarselt toimuvad teenistused 2 korda aastas: 24. juunil ja 24. detsembril.

Koguduses teeninud vaimulikud:

Lavrenti Zailinski oli koguduse esimene preester

Aleksander Malinovski

Mihhail Nikolski

Joann Jelenin