Angerja Issanda Taevaminemise kogudus

ANGERJA ISSANDA TAEVAMINEMISE KOGUDUS

Angerja kogudus on avatud 1894, 1897 võõrandas valitsus Tohisoo ja Kohila mõisatelt maatüki kiriku ja kogudusemaja ehitamiseks. 1899 juulis pandi kirikule nurgakivi. Kirik ehitati arhitekt V. I. Lunski projekti järgi ja õnnistati 28.01. 1901. Koguduse esimene preester oli Vassili Olter (06.12.1893-11.02.1895). Mitukümmend aastat järjest oli koguduse hingekarjaseks ülempreester Karp Oberpahl, kes ehitas ka kiriku, kiriku ametielamu ja kõrvalhooned.

Alates 05.05.1928 oli koguduse köstriks Aleksander Schults (Aule). Eesti Vabariigi ajal ehitas kogudus lisaks avara kõrvalhoone. 1931 värviti kirik seestpoolt, uuendati ja värviti ka katus. Kogudusel oli 1933 242 liiget-energilisemaid tegelasi oli nõukogu esimees E.Golouhov ja kirikuvanem J.Paavelson.

1893 tekkis Juuru õigeusu kihelkonna kaheks jagamisel Angerja õigeusu kihelkond, mis sai nime esimesena luterlusest õigeusku üle läinud küla järgi ja sellest ka kiriku nimi. Angerja Issanda Taevaminemise kogudust tuntakse asukohast tulenevalt ka Kohila kirikuna, kuna asub Kohila alevis.

1950 kogudus suleti ja taasavati 1993, koguduse taasavamisest tänaseni on kirikut palju remonditud.

Kohila Eesti Apostlik-Õigeusu Angerja Issanda Taevaminemise kirikus õnnistati uued ikoonid hiljuti valminud ikonostaasil.

Koguduses teeninud vaimulikud:

Vassili Olter oli koguduse esimene preester

Mihhail Raud (Reškin)