SOLOVSKI Vassili Joanni p- EAÕK märter-pühak

Vassili Solovski oli õigeusu vaimulik : köster-kooliõpetaja, diakon, preester, EAÕK  märter-pühak. Ta sündis Pihkvamaal Medovas 30.01.1870 pr Joann Solovski peres, lõpetas Pihkva Vaimuliku Seminari 1892, oli Saatse kihelkonnakooli asutaja ja juhataja.

Eesti usukannatajad: püha preestermärter Vassili ja tema kaaskannataja Stefan.

Preestermärter Vassili sündis 30.01.1870 Pihkvamaal. Tema isa Joann Solovski oli õigeusu preester, preestriteks said ka Vassili vennad. Lõpetanud Pihkva vaimuliku seminari, abiellus ta Maria Bellavinaga (1873-1946). Neile sündis 8 last-7 tütart ja poeg. Peale preestripühitsust 19.06.1894 määrati isa Vassili Solovski teenima Saatse Püha Paraskeva kogudust.

Isa Vassili tegi palju ära koguduse arendamiseks-tõi huvi hariduse vastu kohalikku külaellu, mis parandas rahva käitumist ja ellusuhtumist. Hoole ja armastusega pidas ta oma preestriametit, tuli rahvale paljudes asjades vastu. Tema kodus oli suur raamatukogu, mida said kasutada nii külaelanikud kui kohalik kool, mis avati tema teenimise ajal 1895.  Isa Vassili rajas preestrimaja ümber suure viljapuuaia mesilastarudega, seal said peale oma laste mängida ka külalapsed. Isa Vassilit austati tema tähelepaneku, aususe ja viisaka käitumise pärast. Oma perekonda armastas ta väga, näidates seda tegudes hoolitseva pereisana. Eriti ootas ta poja sündi, kellega aga sai koos olla vähem kui kaks aastat.

1918  lõpus kehtestas punavõim Setumaal terroripoliitika. Repressioonid tabasid ka Kirikut ja kirikuteenijaid kui enamlaste põhivaenlasi. Ka kohalike hulgas leidus inimesi, kes läksid kaasa enamlaste loosungiga, et usk on oopium rahvale. Ühel talveööl viidi 25 aastat Saatse kogudust teeninud isa Vassili pere juurest kodust minema. Teda hoiti Petseris vangis koos teiste punaterrori ohvritega. Isa Vassili lohutas kaasvange ja sisendas neisse lootust. Eesti vägede Setumaale lähenedes hakkas nõukogude punavalitsusel kiire ja nad otsustasid kõige lihtsamal viisil vabaneda “vana korra esindajatest” ja “klassivaenlastest”. Isa Vassili Solovski lasti Petseri raudteejaama lähedal kohut pidamata maha 12.01.1919, süüks vaid see, et ta oli Kiriku teener. Temaga koos tapeti ka Saatse kogudusevanem 49.aastane Stefan ja hulk teisi lugupeetud petserimaalasi.

Perele isa Vassili surmast ei teatatud, lesk sai sellest teada juhuslikult. Surnukeha leidis ta tänu headele inimestele ja nii sai isa Vassili maetud Saatse kalmistule.

1941, kui nõukogude punaarmee hõivas taas Setumaa, lasti isa Vassili haud kohalike nõukogude aktivistide poolt pommiga õhku. Kirikuvastased lootsid haua hävitamisega kustutada ka preestermärtri igavese mälestuse. Kuid vaatamata raskustele taastasid isa Vassili omaksed hiljem haua, mis on alates 2004  palverännaku sihtkoht kui pühaku  säilmete asupaik. Möödunud aastal kanoniseeriti isa Vassili ja tema kaaskannataja Stefan üleilmses õigeusu Kirikus pühakuteks. Püha Vassili on veel Eesti laste ja noorte pühak, tema ikoonile on jäädvustatud Issanda sõnad: ”Laske lapsukesed Minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest niisuguste päralt on Jumala riik.”(Mk.10,14). Temale võivad kõik lapsed ja noored suunata oma mure või rõõmu palved, sest juba oma maise elu ajal oli temal eriline suhe nendega.

Püha preestermärter Vassili, palu Jumalat meie eest!

 Saatse koguduse meetrikaraamatu, isa Vassili lapselapse Tatjana Tamme erakogu ja kohalike inimeste meenutuste põhjal kokku pannud EAÕK ülempreester isa Andreas Põld

Tema teenistuskäik köster-kooliõpetajana:

• Pihkva Püha Aleksei koguduses 10.07.1892-19.06.1894

Tema teenistuskäik preestrina:

• pühitseti preestriks 19.06.1894 Saatse Püha Paraskeva kirikus Pihkva ülempiiskop Antoni poolt
• preester Saatse Püha Paraskeva koguduses  19.06.1894-12.01.1919
• usuõpetaja Petseri piiskopkonna koolides

Preester Vassili Solovski hukati kohut pidamata koos Saatse Püha Paraskeva koguduse vanemaga Petseri raudteejaama lähedal 11.01.1919- nad puhkavad Saatse kalmistul vana puukiriku altariosas – muldasängitamine toimus 25.01.1919.

24-07-2004 kuulutas Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat oma sinodaalse aktiga Isa Vassili õigeusu märtriks ja pühakuks.

• “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri” Tallinn, 1975, koostaja preester August Kaljukosk
• Eesti õigeusk X-XXI saj- entsüklopeediline teatmik-koostaja Vladimir Iljaševitš, Tallinn, 2014 (vene keeles)
• Eestimaa üheteistkümne uusmärtri elulood, EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkond 2013, koostaja üpr Andreas Põld
• David Papp “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud – Biograafiline leksikon (16.-20.saj)- EAA. 5410.1. 247-249
• Meie kirik -DOKUMENT