TÕNISBERG Matvei/Matteus Joanni p
Matvei/Matteus Tõnisberg/Tenisberg oli eesti õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, , preester, ülempreester. Ta sündis 24.04.1867 Pärnu maakonnas Halinga vallas rentnik Joann Tõnisbergi peres, õppis Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris 1879-1889, oli I jrg lõpetaja ja omandas köster-kooliõpetaja kutse.
Tema teenistuskäik köster-kooliõpetajana:
- Väike-Lähtru Jumalaema sündimise koguduses 1889-1893
- Leisi Püha Olga koguduses 1893-15.08.1896
Tema teenistuskäik preestrina:
- pühitseti diakoniks 15.08.1896 Riia ja Miitavi ülempiiskop Arseni (Brjantsev) poolt
- pühitseti preestriks 16.08.1896 Riia ja Miitavi ülempiiskop Arseni (Brjantsev) poolt
- preester/ülempreester Leesi Püha Nikolai koguduses 16.08.1896-1926 – oli koguduse esimene preester
- preester /ülempreester EV Kaitseväes alates 1919
- ülempreester alates 1924
- erus alates 1926
Autasud:
- puusaehe (nabedrennik) 1900
- peaehe 1903
Eluloolisi andmeid:
Matvei Tõnisbergi pere: abikaasa Olga Tõnisberg (Skromnova) (sünd 1877), nende lapsed: Sergei (sünd 1897), Boris (sünd 1898), Vladimir (sünd 1900), Antonina (sünd 1902), Dmitri (sünd 1908).
Ülempreester Matvei/Matteus Tõnisberg/Tenisberg uinus 19.03.1954 Tallinnas ja puhkab Tallinna siselinna(Aleksandri) kalmistul – kultuurilooline haud.
Kasutatud allikad:
- Anu Raudsepp. “Riia Vaimulik Seminar 1846-1918”. Tartu, 1998; lk 144
- “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975; Koostaja August Kaljukosk. EAA.5437.1.64, käsikiri. Rahvusarhiiv
- Andrei Sõtšov ” Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945-53″ Tartu, 2004
- Eesti õigeusk X-XXI saj”. Entsüklopeediline teatmik (vene keeles) . Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014; lk 371
- David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud”. Biograafiline leksikon (16.-20.saj). EAA. 5410.1. 247-249, käsikiri. Rahvusarhiiv
- Andrei Sõtšov “Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954-1964”
- Jaanus Plaat .“Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20. sajandil”. Eesti Rahva Muuseum. Tartu, 2003