PAULUS Aleksander Karli p – EAÕK metropoliit — Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

PAULUS Aleksander Karli p – EAÕK metropoliit

Aleksander Paulus oli eesti õigeusu vaimulik: vanemköster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester, piiskop, ülempiiskop, EAÕK metropoliit, EV riigikogu liige, EAÕK pagulaskiriku juht. Ta sündis 15.02.1872 Pärnumaal Vändra kihelkonnas Orikülas Uue-Vändra vallas Hauamäe talus talupidaja Karl Pauluse ja Liso Pauluse (sünd Kirkmann) peres, õppis Vändra õigeusu kihelkonnakoolis, lõpetas Riia Vaimuliku Kooli ja Vaimuliku Seminari 1894 köster-kooliõpetaja kutsega.

Tema teenistuskäik vanem-köstrina ja kooliõpetajana:

Leesi Püha Nikolai koguduses 1894-1897
Kolga-Jaani Püha Nikolai koguduses 1897-1900
Viljandi Eelkäija Johannese koguduses 1900-26.08.1901

Tema teenistuskäik preestrina:

pühitseti diakoniks 26.08.1901 Riia ja Miitavi ülempiiskop Agafangeli (Preobraženski) poolt Riia Püha Johannese kirikus
pühitseti preestriks 29.08.1901 Riia ja Miitavi ülempiiskop Agafangeli (Preobraženski) poolt Riia Püha Johannese kirikus
preester Kõrgessaare Kristuse Sündimise koguduses 29.08.1901-05.02.1903
preester Karksi-Nuia Püha Aleksei koguduses 05.02.1903-18.02.1908
preester Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses 18.02.1908-26.03.1916
preester Pärnu Issandamuutmise koguduses 26.03.1916-05.12.1920
preester Surju Jumalaema sündimise koguduses 1918-05.12.1920

Tema teenistuskäik Tallinna ja kogu Eesti piiskopina/metropoliidina:

pühitseti 05.12.1920 Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalkirikus Pihkva ülempiiskop Eusebi (Grozdov) ning Soome ja Viiburi peapiiskop Serafimi (Lukjanov) poolt Tallinna ja kogu Eesti piiskopiks
Tallinna ja kogu Eesti ülempiiskop 1920-1923
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit 1923-1944

Tema teenistuskäik EAÕK eksiilkiriku metropoliidina:

EAÕK pagulaskiriku juht 1947-18.10.1953

Autasud:

puusaehe (nabedrennik) 21.01.1904
teenistusmüts
kamilavka
rinnarist
paalitsa
Püha Platoni orden I jrk,
Soome Püha Talle orden
Suurrist
EV Punase Risti teenetemärk: I jrk II aste 07.02.1929; I klass 24.02.1938
Valge Roosi orden I jrk

Eluloolisi andmeid:

Aleksander Pauluse pere: abikaasa Sinaida Paulus Ahtman), nende lapsed: Aleksander, Tamara.

” Aleksander Paulus oli juba köster-õpetajana tuntud hoolsa koolimehena ja hea jutlustajana. Metropoliidi ametis oli ta vastutulelik ja toetas rahvast, tasakaalukas ning tolerantne Petseri kloostri tüliküsimuses. Eesti Apostlik Õigeusu Kiriku Sinod pöördus 24.09.1920 Moskva patriarhi Tihhoni poole palvega kiriku iseseisvuse tunnustamiseks ja preester Aleksander Pauluse kirikupeaks pühitsemiseks. Patriarh Tihhon tunnistas kiriku autonoomseks, kuid et tal oli pea võimatu saada vene riigivõimuorganitelt luba Eestisse sõiduks, andis ta juhiseid, kes võiksid Eesti kirikupea ametisse pühitseda. 05.12.1920 pühitseti ülempiiskopiks Pärnu preester Aleksander Paulus, vaimuliku nimega Aleksander. EAÕK oli saanud küll autonoomseks, kuid mitte autokefaalseks. Samas asus kirik iseseisvas riigis ning oli faktiliselt Venemaal võimule tulnud bolševike võimu tõttu senisest patriarhaadist lahutatud. Olukorrast tingitult pöördus ülempiiskop Aleksander ja Sinod 17.04.1923 palvega Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhi poole, paludes: 1) tunnistada Eesti kirik autokefaalseks; 2) anda ülempiiskop Aleksandrile ja Pihkva ülempiiskop Eusebile õnnistus pühitseda kanoonilistele nõuetele vastavaid abipiiskoppe.

1923 juulis andis Meletios, Konstantinoopoli ja Uue Rooma peapiiskop ja üleilmne patriarh õigeusu kirikule Eestis välja kiriku iseseisvuse akti ehk TOMOSe. Selle aktiga oli EAÕK astunud Konstantinoopoli Patriarhaadi alalisse kanoonilisse alluvusse ja omandanud õiguse tegutseda iseseisva kirikuna kooskõlas iseseisvuse aktiga “oma maa seaduse nõuete järele sel vääramatul tingimusel, et ükski korraldus oma loomu omaduse poolest ei oleks vastuolev püha õigeusu kiriku õpetusele ja kaanonitele, nii kuidas nad on mõistetavad üleilmse patriarhaadi praksises.” Piiskop Aleksandrist sai Tallinna ja kogu Eesti metropoliit. 31.07.1926 registreeris EAÕK Eesti Vabariigi Siseministeeriumi administratiivosakonnas oma põhikirja. Kui 1934 võeti vastu kirikute ja usuühingute seadus, viidi põhikiri selle nõuetega vastavusse ja nimetati Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku põhimääruseks, mis kinnitati Eesti Vabariigi valitsuse poolt 22.05.1935-1939 kuulus EAÕK-sse kaks piiskopkonda üheksa praostkonna ja 158 kogudusega, ehitati 15 uut kirikut. EAÕK-l oli neli kloostrit: Petseri meesklooster, Pühtitsa naisklooster, Tallinna Pühtitsa abiklooster ja Narva naisklooster. Metropoliit Aleksander valiti Eesti Vabariigi IV Riigikogu liikmeks 1929-1931, ta oli Rahvuskogu II koja liige 1937 ja Riiginõukogu liige õigeusu kiriku esindajana 1938. Ta emigreerus 1944 Saksamaale ja 1947 siirdus Rootsi, jätkates seal EAÕK tegevust eksiilkiriku juhina” /Kaljukosk/.

Kasutatud allikad: