LEISMAN Nikolai Aleksei p – EAÕK märter- pühak
Nikolai Leisman oli eesti õigeusu vaimulik – diakon, preester, EAÕK märter–pühak. Ta sündis 13.06.1902 Tallinnas köster-kooliõpetaja Aleksei Leismani peres, õppis Riia Vaimulikus Koolis 1912-1915, Kaasani Vaimulikus Koolis ja Seminaris 1915-1918, osales vabatahtlikuna Vabadussõjas 1918-1919, sooritas vaimuliku kutse-eksami EAÕK Sinodi juures 1931, pühitses vaimulikuna 1934 Vabadussõja ausamba, samuti Isamaaliidu lipu.
Tema teenistuskäik diakonina:
- pühitseti diakoniks Tallinna Issanda Muutmise peakirikus Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksandri (Paulus) poolt 09.04.1933
- Tallinna Issandamuutmise koguduses 09.04.-14.05.1933
Tema teenistuskäik preestrina:
- pühitseti preestriks Tallinna Issandamuutmise peakirikus Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksandri (Paulus) poolt 14.05.1933
- preester Kilingi Püha Nikolai koguduses 14.05.1933-16.01.1935
- preester Mõisaküla Püha Nikolai koguduses 14.05.1933-01.05.1935
- preester Kastna Püha Arseniuse koguduses 16.01.1935-01.09.1937
- preester Seli-Tõstamaa Püha Vassilius Suure koguduses 16.01.1935-13.06.1941
- preester Kastna Püha Arseniuse koguduses 1940-13.06.1941
Lisa:
Nikolai Leisman sündis 13.06.1902 köster Aleksei ja tema naise Aleksandra peres, õppis Riia Vaimulikus Seminaris, osales vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjas 1918-1919, pärast seda astus Tallinna tehnikumi. Vaimuliku kutse-eksami sooritas EAÕK Sinodi juures 1931. Oli abielus- abikaasa Marta– neile sündis 30.06.1930 poeg Jüri (Georg). Diakoniks pühitses Nikolai 09.04.1933 Tallinna Issandamuutmise peakirikus Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksander. Isa Nikolai arreteeriti nõukogude-vastasetegevuse eest Pärnumaal Seliste vallas Vihakse külas 14.06.1941 ja saadeti Siberisse. Arreteerimise dokumendis olid ette valmistatud 11.06.1941 valesüüdistuste põhjal, mis olid pärit aprillist 1941. NKVD leidis kohaliku rahva hulgast inimesi, kes eri põhjustel vaimuliku kohta valetunnistusi andsid. Küüditati ka Isa Nikolai pere.
NKVD Sverdlovski osakonna korraldatud ülekuulamiselt: “1918-1919 osalesite vabatahtlikuna Vabadussõja Narva rindel Punaarmee vastu, 1939-1940 olite ” fašistliku kontrrevolutsioonilise partei Isamaa liidu liige, vastandades end revolutsioonilisele töörahvale ja tehes vaimulikuna aktiivset nõukogudevastast agitatsiooni. Nõukogude võimu kehtestamisel olite vaenulikult selle vastu?
Isa Nikolai: “Olles preester, pühitsesin ma Isamaaliidu lipu ja 1934 Vabadussõja mälestusmärgi, agitatsiooni kirikurahva seas pole teinud.” Ta uskus aga kindlalt, et selline usu-ja inimsusevastane kord nõukogude võimu näol ei saa kaua püsida ja sellele tuleb Eestis kiire lõpp.
Tribunali otsus 26.01.1942 oli karm – süüdi mõista Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragraf 58-10 lg 1 ja 58-13 ja määrata kõrgeim karistusmäär – mahalaskmine. 12.03.1943 muudeti surmaotsus kümneaastaseks karistuseks sunnitöölaagris Sverdlovski oblasti Sevurallagis (stalinlik paranduslike tööde vangilaager). NKVD teatis tema toimikus teatab lühidalt, et 41 a Nikolai Leisman uinus 19.05.1943 kinnipidamiskohas. Surma põhjus teadmata, tema hauakoht on samuti teadmata.
Marta Leisman sündis 13.06.1903, oli preester Nikolai Leismani abikaasa. Neile sündis 30.06.1930 poeg Georg (Jüri), nad elasid pärast isa Nikolai preestriks pühitsemist Kilingi-Nõmmel ja alates 1935 Tõstamaa-Seli koguduse Vihakse külas.
Isa Nikolai arreteeriti „nõukogude vastase tegevuse eest“ 14.06.1941. Kohalik KGB troika andis korralduse küüditada ka isa Nikolai pere – abikaasa Marta ja 10-aastane poeg Georg, sest ka preestri pere oli nõukogude võimu silmis „sotsiaalselt ohtlik element“. Pered kisti küüditamise ajal lõhki – mehed saadeti vanglasse, naised lastega aga asumisele Siberi avarustesse või nagu KGB tolleaegne sõnastus oli „kaugetesse asupaikadesse“ ehk siis eripiirkonda nõukogude tagalasse. Marta ja Georg saadeti Tomski oblasti Krivošeino rajooni Novonikolajevski asundusse, kus 39aastane Marta Leisman 1943 kevadel suri. „Alguses surid nõrgemad…küüditatud maeti koera kombel maha, ilma kirstuta mulla alla, elama jäid tugevamad.“ Inimeste vaimne ja füüsiline tervis ei pidanud vastu alandusi ja katsumusi, mis neile osaks said. Tegelikult võib öelda, et 1941 väljasaadetutele ei olnudki ellujäämist ette nähtud… 13aastane Georg saadeti lastekodusse, sealt naases ta Eestisse 1946 ja asus elama tädi juures Suure-Jaanis. Lapsed, kes olid küüditamise ajal alaealised, võisid sõja lõppedes tolle aja seaduse järgi tagasi tulla Eestisse. Vanematel aga keelati kodukohta naasmine.
Paljud küüditatud naised saatsid asumisel korda mõne pisikuriteo (näiteks toidu vargus), et nad saadetaks sunnitööle – siis pandi nende alaealised lapsed lastekodusse ja oli lootus, et vähemalt nemad pääsevad – jäävad ellu ega sure viletsusse. Nii ohverdasid emad end laste nimel…
2012 kanoniseeriti Isa Nikolai ja tema abikaasa Marta Leisman Konstantinoopoli Püha Sinodi poolt õigeusu märtriks ja pühakuks.
väljavõte uurimusest: üpr Andreas Põld
Kasutatud allikad:
- Anu Raudsepp. “Riia Vaimulik Seminar 1846-1918” Tartu, 1998; lk 116
- “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri” Tallinn, 1975″. Koostaja August Kaljukosk. EAA.5437.1.64. Käsikiri. Rahvusarhiiv
- “Eesti õigeusk X-XXI saj- entsüklopeediline teatmik”. Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014 (vene keeles); lk 194
- “Eestimaa üheteistkümne uusmärtri elulood”. Koostaja Andreas Põld. EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkond. Pärnu, 2013
- David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud – Biograafiline leksikon (16.-20.saj)”. EAA. 5410.1. 247-249. Käsikiri. Rahvusarhiiv
- www.geni.com
- Meie kirik – dokument: akt üheteistkümne Eesti märtri arvamise kohta pühakute loetellu
- “Eesti Apostliku Õigeusu Kirik. Sünnilugu.” Mari-Ann Heljas. “Kultuur ja Elu”. Tallinn, 2002