BEZTSENNÕI Peeter/Pjotr Peetri p
Peeter/Pjotr Beztsennõi oli õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester. Ta sündis 1797 diakon Peeter Beztsennõi peres Pärnumaal, lõpetas Pihkva Vaimuliku Kooli 1816.
Tema teenistuskäik köster-kooliõpetajana:
- köster Pihkvas 1816-31.01.1817
- köster Pärnu Suurkannataja Ekateriina koguduses 30.01.1817-07.07.1837
Tema teenistuskäik diakonina:
- pühitseti diakoniks 07.07.1837 Riia ja Miitavi ülempiiskop Irinarhi poolt
- diakon Pärnu Suurkannataja Ekateriina koguduses 07.07.1837-26.11.1839
Tema teenistuskäik preestrina:
- pühitseti preestriks 13.03.1848 Riia ja Miitavi ülempiiskop Filareti (Filaretov) poolt
- preester Kihnu Püha Nikolai koguduses 13.03.1848-08.10.1853 – oli koguduse esimene preester
- preester Kilingi-Nõmme Püha Nikolai koguduses 08.10.1853-28.02.1955
- preester Mustja Prohvet Eelija koguduses 28.02.-27.10.1855
- preester Lümanda Issandamuutmise koguduses 27.10.-26.12.1855
- preester Kihnu Püha Nikolai koguduses 26.12.1855-31.07.1859
- preester Piirissaare Peetruse ja Pauluse koguduses 31.10.1859-23.11.1862
- preester Võru Suurkannataja Ekateriina koguduses 23.11.1862-04.06.1893
- preester Kavilda Püha Neeva-Aleksandri koguduses 04.06.1893-10.11.1866
- preester Lohusuu Jumalailmumise koguduses 10.11.1866-1876 – oli koguduse esimene preester
- erus alates 1876
Eluloolisi andmeid:
Peeter Beztsennõi pere: abikaasa Paraskeva Beztsennaja (sünd 1796), nende lapsed: Luka (sünd 1822), Veera (sünd 1828), Aleksander (sünd 1830), Nikander (sünd 1831), Nadežda (sünd 1833).
Preester Peeter/Pjotr Beztsennõi uinus Lohusuus 26.12.1877 ja puhkab Lohusuu Veneküla kalmistul.
Kasutatud allikad:
- “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975; Koostaja August Kaljukosk. EAA.5437.1.64, käsikiri. Rahvusarhiiv
- Eesti õigeusk X-XXI saj”. Entsüklopeediline teatmik (vene keeles) . Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014; lk 37
- David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud”. Biograafiline leksikon (16.-20.saj). EAA. 5410.1. 247-249, käsikiri. Rahvusarhiiv