Avaleht/Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik/Vaimulike andmebaas/BEŽANITSKI Nikolai Stefani p – EAÕK märter- pühak

Vaimulike andmebaas

| Tagasi listivaatesse

BEŽANITSKI Nikolai Stefani p – EAÕK märter- pühak

Nikolai Bežanitski oli õigeusu vaimulik:  köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester, EAÕK märter–pühak. Ta sündis 02.12. 1859  Priipalu külas  Kuigatsi vallas Sangaste kihelkonnas Tartumaal pr Stefan Bežanitski  peres, õppis Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris 1871-1881 ja omandas köster-kooliõpetaja kutse. Isa Nikolai oli Riia piiskopkonna kongresside saadik 1887; 1888; 1890; 1899; 1908, Võru praostkonna raamatukogu juhataja 1891-1904, usuõpetaja Viljandi ja Tartu koolides ning  Tartu Õpetajate Seminaris 1908, Viljandi linnavolikogu saadik, Viljandi rahvakarskuskuratooriumi liige. Nikolai Bežanitski pere: abikaasa Maria Bežanitskaja (Kazarinova), nende lapsed: Sinaiida, Klavdia,

Tartu praost üpr Nikolai Bežanitski  mõrvati koos piiskop Platoni ja üpr  Mihhail Bleivega Eesti Töörahva kommuuni sõjaväelaste poolt Tartu Krediidipanga keldris 14.01.1919  ja puhkab Tartu Uspenski  peakirikus.

1999  kanti ülempreester Nikolai Bežanitski Eesti piiskopkonna pühade märtrite nimekirja – kanoniseeriti 2000 Konstantinoopoli Püha Sinodi poolt uusmärtriks ja pühakuks.

Tema  teenistuskäik köster-kooliõpetajana:

Tema teenistuskäik preestrina:

Nikolai Bežanitski teenistuskäik praostina:

  • Pärnu–Kergu praost  1885
  • Võru praost                  1892
  • Viljandi praost             1904
  • Tartu praost                 1908-1919

Autasud:

Lisa:

Püha märterpiiskop PLATON ja tema kaaskannatajad Mihhail ja Nikolai, mälestuspäev 14.jaanuar

Tulevane eesti piiskop Platon, ilmaliku nimega Paul Kulbush sündis 13.07.1869 Pootsi-Kõpus Pärnumaal. Tema isa oli kohalikus õigeusu kirikus köstriks. Paul õppis Arusaare õigeusu kihelkonnakoolis ning seejärel Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris. Väga hea õppeedukuse tõttu avanes võimalus jätkata õpinguid ilma õppemaksuta Peterburi Vaimulikus Akadeemias. Akadeemia lõpetas ta 1894  kandidaadi kraadiga.

1917 nõustus preester Paul vastu võtma piiskopikoha Eesti Õigeusu Kirikus. Tema pühitsemine toimus 31.12.1917 Tallinna Neeva Aleksandri katedraalis. Tema piiskopinimeks sai Platon.

Kohe peale pühitsemist alustas piiskop koguduste külastamist, kuigi see oli saksa okupatsiooni ajal väga raskendatud. Reisiti hobuvankriga, lageda taeva all. Igal pool, kus piiskop teenis peeti piiskoplik jumalateenistus ja hingepalve kalmistul. Toimusid vaimulikud vestlused ja rahvas sai kinnitust oma usus.

Peatselt tõusis päevakorda Eesti piiskopkonna moodustamine. Eriti Riia venelased olid ägedalt eestlastele oma piiskopivalitsuse andmise vastu, sest Eesti kuulus tollel ajal Riia piiskopkonna alla. Eesti saavutas siiski soodsa otsuse, seda eriti patriarh Tihhoni toetusel. Kuid venelased ei olnud sellise otsusega nõus  –  kirjutati kaebekirju piiskop Platoni kohta, mis puudutasid tema rahvuslikku meelsust. Piiskop jäi endale kindlaks ja jätkas oma tööd. Ta oli aktiivne Eesti iseseisvuse eest seisja, võttes osa ka Eesti Maapäeva tööst.

21.12.1918  olid enamlased  teistkordselt haaranud võimu Tartus – raekoja torni tõmmati  punane lipp. Selles keerukas olukorras otsustas õigeusu, protestandi, katoliku ja juudi vaimulikkond koos tegutseda. Piiskop Platon õnnistas kõiki öeldes:” Kui rasked ka poleks ajad, mis Jumal on meile saatnud, ometi on see täis õnnistust, sest nüüd saame me mõistma rohkem, kui kunagi enne, mida oleksime pidanud juba ammu aru saama – nimelt, et kõikvõimalike erinevaid nimesid kandvate uskude vahel on vaid inimeste ehitatud seinad. Kõrgel üle nende seinte on Jumal oma aujärjel – ja Tema on meie kõigi taevane Isa.”

02.01.õhtul vangistati piiskop Platon oma kodu lähedal enamlaste poolt. Miilitsastaabis hõiskasid enamlased rõõmu pärast, kui nad kuulsid, et vangistatu on Eesti õigeusu piiskop Platon. Vangipõli kestis 12 päeva. Need olid päevad täis alandusi. Piiskop, jäädes kindlaks usule kinnitas ja lohutas kaasvange, paludes neid vabanemise korral kõigile Eesti õigeusklikele edasi anda tema viimne õnnistus. Selleks ajaks teadis piiskop juba kindlasti, et ta hukatakse.

Vanglas olles luges Platon tihti oma kreekakeelset evangeeliumi. Komissari nõudmisele lugemine lõpetada, vastas piiskop: ”Niipea, kui ma vabaks saan, ülistan ma Jumalat.”

14.01.1919  hukati piiskop Platon Tartu Krediidikassa keldris koos preestrite Nikolai Beźanitski ja Mihail Bleivega. Veel hukati luteri pastorid Traugott Hahn ja Wilhelm Schwartz koos 14 auväärse Tartu linna kodanikuga.

Piiskop Platoni leinatalitus peeti Tartus Jumalaema Uinumise Kirikus 18.01. Eesti valitsus andis käsu tuua Platoni keha pealinna, kus toimus veel riiklik matusetseremoonia. Kiriklik matus toimus Tallinna Issanda Muutmise peakirikus, kus asub ka piiskop Platoni haud.

Kiriku õuel on ka piiskop Platoni mälestussammas, mis esmakordselt avati 1931- teistkordne, taastatud samba avamine toimus 1986. Taastamise eestvedajaks  Suur-Kloostri Kild.

2000 kuulutati (kanoniseeriti) pühakuteks piiskop Platon ja koos temaga kannatanud preestrid Mihhail ja Nikolai.

Väljavõte uurimusest: Andreas Põld . “Eestimaa uusmärtrid”.

Kasutatud allikad:

 

 

 

 

 

 

 

Väljaanded-pood

Jalus

Kiirviited

Küsimused ja vastused õigeusu õpetuse ja kommete kohta

© Orthodox Church of Estonia. All rights reserved /Kontaktid

Web by OKIA