ASTANIN Vassili Feodori p – EAÕK märter-pühak

Vassili Astanin oli õigeusu vaimulik:  köster, diakon, märter–pühak. Ta sündis 05.12.1888 Venemaal Oudova maakonnas Feodor Astanini peres, õppis Tambovi Gümnaasiumis, Peterburi Kaubanduskoolis,  asus elama Eestisse  1919 ja  sooritas siin vaimuliku kursuse.

Tema teenistuskäik diakonina:

• pühitseti diakoniks  04.12.1938 Tapa Ristija Johannese kirikus Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksandri (Paulus)  poolt
• Tapa Ristija Johannese koguduses 04.12.1928- 11.11.1940

Autasud:

• Püha Piiskop Platoni orden II jrk, 1934

Diakon Vassili Astanin sündis 05.12.1888 30 km Jaanilinnast Ložgolovo külas Oudova maakonnas talupoja Feodori ja tema naise Stepanida 6-lapselises peres. Kolmest vennast vanimat Vassilit huvitasid vaimsed asjad, noorimast vennast sai hiljem tuline kommunist ja kirikuvastane. Peres austati vanemat poega väga ja tema seisukohtadega arvestati alati – ta oli eeskujuks paljudele. Tema sõnad olid peres nagu seaduseks – mida ta ütles, seda pandi väga tähele. Vassili õppis Tambovi gümnaasiumis (6.kl.), Peterburis kaubandust ja töötas hiljem kaupmehena. I Maailmasõja ajal teenis tsaariarmees, Vene kodusõja ajal aga vabatahtlikuna valgearmees lipniku auastmes.

1919  lõpus asus elama Eestisse, kus tegutses väikekaupmehena Narvas ja hiljem Tapal. Valutas väga südant Venemaal elavate sugulaste pärast, käis 1921  sügisel haiget isa salaja vaatamas, kes varsti pärast seda suri. Keegi külaelanikest aga andis ta üles ja hiljem rajas KGB oma süüdistused tema vastu just sellele, et ta „spioneeris Nõukogude Liidus Eesti Vabariigi kasuks“.

1937 abiellus Vassili vanausuliste vaimuliku tütre, temast üle 20 aasta noorema Agapiaga. Neile sündis 1941 tütar Nona. Isa Vassili oli sel ajal juba vangistatud, aga tal õnnestus enne surma näha oma vastsündinud tütrekest.

Peale vaimulike kursuse läbimist pühitseti ta Tapa kirikus metropoliit Aleksandri poolt diakoniks 04.12.1938. Isa Vassili teenis seal diakon-köstrina kuni arreteerimiseni.

Hoolivus oli see, mis iseloomustas seda õiglast inimest. Ükskord koleda ja külma ilmaga koputas tema ukse taga tuttav, et öömaja saada. Abikaasa saatis napsutanud külalise ukse tagant kiiresti minema. Kui isa Vassili kuulis kes oli ukse taga olnud, noomis ta oma naist: “Peremees ei lase sellise ilmaga isegi koera välja, aga sina ei lasknud inimest sisse!“. Pani mantli selga ja läks abivajajat otsima. Leidis ta lõpuks Tapa vaksali hoonest, tõi koju, andis süüa ja pani voodisse ööseks magama.

Kaasaegsed iseloomustavad teda õilsa ja laia silmaringiga inimesena. Armastas väga loomi, eriti kasse. Kui talle tõid tema kokkuostupunkti marju vaesed inimesed, andis ta neile palju suurema tasu kui ametlik taks oli. Temalt laenati palju ja sageli ei antud tagasi, tema aga leppis sellega, ei käinud kellegagi kohut. Ta oli küll kaupmees, aga ei elanud omakasu ja vara kogumise eesmärgil. Tegi palju annetusi kogudustele, ka luteri kirikule. Toetas rahaliselt ühiskondlikke liikumisi ja seltsielu. Isa Vassili oli Tapa õigeusu koguduse nõukogu aktiivne liige, kirjutas erinevatel kiriklikel teemadel, oli Püha Platoni ordeni kavaler.

1939  oli isa Vassilil võimalus emigreeruda perega Rootsi, aga ta ei teinud seda just sugulaste pärast, teades, et nõukogude võim hakkab tema sugulasi selle eest represseerima.

Isa Vassili arreteeriti 11.11.1940 Tapa linnas aadressil Ambla mnt.13. Ta saadeti Tallinna Patarei vanglasse. Seal halvenes isa Vassili tervis järsult, jalgadesse lõi gangreen-veresoonte lupjumine soodustas seda. Vange alandati nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Vang oli „tühine, hädine jätis, keda keegi ei vaja“. Ta sunniti end süüdi tunnistama Nõukodude Liidu „reetmises“- nõukogude vastases kiriklikus tegevuses. Sunniti vabandust paluma selle kõige „halva“ eest, mida ta oli Nõukogude võimule ja Kommunistlikule Parteile teinud. Oma usku aga tunnistas ta ka tribunalile ja suri uskliku inimesena.

KGB sõjatribunali otsus 23.06.1941 oli lühike ja karm: VNFSV kriminaalkoodeksi §58-6 lg.1 ja 58-1 põhjal määrata 52aastasele diakon Vassili Astaninile kriminaalkaristuse kõrgeim määr – surmaotsus mahalaskmise läbi, isiklik vara konfiskeerida Nõukogude Liidu kasuks.

Kohtuotsus viidi täide 26.06.1941– Isa Vassili hauakohta ei ole teada.

2012 kanoniseeriti Vassili Astanin Konstantinoopoli Püha Sinodi poolt õigeusu märtriks ja pühakuks.

Väljavõte uurimusest: Andreas Põld. “Eestimaa uusmärtrid”

Kasutatud allikad: