Pühakoja ehitamise ajalugu

Kroonika pärimuse järgi ehitati 1704. aastal endise õigeusu Nikolai kiriku kohale puust kirik Jumalasünnitaja auks. Saaremaa polgu porutšik Jakov Zalupini ettevõtmisel ehitati riigi kulul endise katoliku Maria Magdaleena kloostri kiriku asemele Riia arhitekti Nikolai Vassiljevi poolt kavandatud kivist õigeusu kirik. Nurgakivi panek toimus 16.aprillil 1752 ning 28. jaanuaril 1754 pühitsesid kaheksa preestrit äsjavalminud kiriku Jumalasünnitaja uinumise auks. Aastal 1762 muutus kivikirik kasutamisohtlikuks ning 1771 ehitati sinna kõrvale jumalateenistuste toimetamiseks laudadest sõrestikuga uus kirik. Läbiviidud põhjaliku remondi alguses ehitati 1772 kellatorn. 25. juunil 1775 hävisid mõlemad kirikud ülelinnalises tulekahjus. Jumalateenistusi toimetati ajutiselt sõjaväele kuuluvas koolihoones. Novgorodi arhitekt Paul Spekle kavandas uue kirikuhoone, mida ehitati aastatel 1776-1782. 1785 valmis ristikujulise põhiplaaniga, seest ja väljast krohvitud kirikuhoone, mille võlvkaarte keskosast kerkib suure kumera katusega kupliga kaetud kaheksatahuline alus ning sellega külgnevat neli väiksemat nurgatorni. Kõik hoone detailid on omased vene barokist siirduvale varaklassitsismile. Lamedad püstribad ja vöödid, lai aknaraamistus, kaar ning ümaraknad, ristikaarded lõpevad kolmnurkviiludega, laekarniis on prefileeritud. Valminud kirik pühitseti 1783. aastal Jumalasünnitaja uinumise auks. 1860 püstitati lõuna poole kõrvalaltar, mis pühitseti Lüükia Mürra piiskopmärter Nikolai Imetegija auks, ning 1900. aastal veel üks altar põhja poole, mille Riia piiskop Agafangel pühitses 7. jaanuaril 1901 Tartu preestermärter Issidori auks. Kõrgusse pürgiv kolmelööviline barokk stiilis puust kujudesein on kaetud valge õlivärviga. Ilustused, ikoonide raamid, sammaste päised, keerubite kujud ja pärjad on kullatud. Kõrvalaltaritel on ühtlased ühevöödilised kujuseinad. Peaaltari aujärg on valmistatud puust, samuti ka kõrvalaltarite aujärjed. 1914. aastal ristihaarde vaheosade täisehitamine muutis hoone põhikuju nelinurkseks. 18.oktoobril 1914 pühitses Riia ülempiiskop Joann uuesti peaaltari, 30. oktoobril Nikolai kõrvalaltari ja 1. detsembril Issidori kõrvalaltari. 16. mail 1916 nimetati Tartu Jumalasünnitaja uinumise kirik peakirikuks. Alates 10. jaanuarist 2009 on see pühakoda Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu piiskopkonna katedraaliks.