Laiksaare Ristija Johannese kogudus

LAIKSAARE RISTIJA JOHANNESE KOGUDUS

Laiksaare kiriku ja koguduse ajalugu

Laiksaare apostlik-õigeusu siirdumise mõtte algatajad ja selgitajad olid Jüri Volmerson ja Ado Mälkson. 1849 avati Häädemeeste kogudus ja laiksaarlased liitusid selle kogudusega. 11.10.1896 avati Laiksaares iseseisev kogudus. Ruumid kogudusele üüris Urissaare küla Jüriõue taluperemees Georg Lepik. Koguduse elu alguseks tuleb pidada 04.08.1896, kui pühitseti palvemaja. Esimeseks preestriks määrati Dimitri Dubkovski, köstriteks Andrei Liik ja Georg Kuura. Häädemeeste kogudusest eraldunud Laiksaare koguduses oli 1006 liiget, 497 meest ja 509 naist.

1902 anti kogudusele 25 tiinu maad. Eriti raske oli matmine kevadel ja sügisel kui teeolud olid halvad. Maeti Häädemeeste surnuaiale.

1902 rahuldati ka koguduse palve kalmistu jaoks maa saamiseks. 1903 tegeldi metsa müügiga, mis kalmistul kasvas. 1904 said ettevalmistused surnuaia ehituseks valmis ja 15.07. tunnistati kalmistu matmiseks sobivaks. 22.08.1904 õnnistas surnuaia Häädemeeste preester Peeter Saar.

1911 püstitas kogudus pr Kondrat Saarmanni agaral kaasaaitamisel suure kahekordse puust maja, kus asusid kirik, kool, õpetajate korterid ja avar saal. 1918 hävis hoone tulekahjus.

1923 hakati pr Karp Tintsu eestvedamisel aru pidama uue kiriku ehituse üle. 1924-07. valmis puust kirikuhoone, mille õnnistas metropoliit Aleksander Ristija Johannese auks. Suure-Jaani kogudus kinkis kirikule endise Olustvere kiriku kahevööndilise kujuseina. Pärnu Issandamuutmise koguduse naiskomitee kinkis kroonlühtri. 1927 kirik vooderdati ja värviti väljaspoolt.

Kiriku seinal olev Eesti vabadussõjas langenute mälestustahvel püsis ka nõukogude võimu ajal.

23.06.1994 peeti kiriku 70. sünnipäeva pidulik liturgia. 2003 sügistalvisel perioodil toimus kirikus sise-ja välisremont.

Koguduses teeninud vaimulikud:

Dimitri Dubkovski oli koguduse esimene preester