Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus

KARKSI-NUIA PÜHA ALEKSEI KOGUDUS

Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus Viljandimaal on asutatud Vene Õigeusu Kiriku püha Sinodi ukaasiga 1847 lõpus. Esialgselt peeti teenistusi Karksi mõisa ruumides. 1851 lõpus koliti Vana-Kariste mõisa sõjaväe kortermajja, aga 1853-1868 asus kogudus taas Karksi mõisas.

Oma pühakoja sai kogudus 1868, mil valmis arhitekt A. Edelsoni projekti järgi ehitatud kivikirik. Ehitus läks maksma 12 000 rubla, ehitajaks Riia kaupmees Lomonossov. Samasuguse projekti järgi on ehitatud ka Kalli, Uduvere ja Vändra õigeusu pühakojad. Karksi-Nuia kirik on ristkülikukujulise põhiplaaniga. Läänes paikneb eenduv kellatorn, mis allosas ruudukujulise läbilõikega, ülaosas polügonaalne. Ümarkaarte ja ümmarguste aknaavadega torni katab plekkkiiver. Väike telkkiivriga tornike paikneb ka pikihoone altaripoolses otsas. Kirikuhoone pühitseti 03.10.1876.

Koguduse esimeseks hingekarjaseks oli Kiprian (Karl) Sarnet -teenis Karksi-Nuias 01.12.1847-24.09.1849, kes salviti õigeusku usuliikumise kõrgpunktis 1846 esimesel poolel ja kelle preestrikspühitsemisel saanud otsustavaks just tema väga hea eesti keele oskus.

Karksi-Nuias on 1903-1908 teeninud Aleksander Paulus, hilisem Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit.

Pikka aega-1952 alates ja kuni oma surmani 18.11.1992.a teenis kogudust ülempreester Viktor Lind, kes jäi nõukogude aja lõpuks õigupoolest ainsaks Viljandimaa vaimulikuks, seal õigeusku ometi Jumala armust elavana hoides. 1992-2007 hooldas kogudust Tartumaa praost ülempreester Johannes Keskküla.

Apostel Tooma pühapäeval 2007.a seadis Tallinna ja kogu Eesti kõrgestipühitsetud metropoliit Stefanus Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudust teenima munkpreester Eelija (Ott) Ojaperve, kes 2009 pühitseti Tartu piiskopiks.

Koguduses teeninud preestrid:

Sarnet Kiprian oli koguduse esimene preester