Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus

HAAPSALU MARIA-MAGDALEENA KOGUDUS

Esimene, Püha Kolmainu puust kirik ehitati Haapsallu 1756 bürgermeister J.Tobias-Enkini initsiatiivil linna majutatud sõjaväelaste kasutamiseks. Kirikul polnud oma preestrit ja jumalateenistusi käis pidamas Paldiski preester ning vajadusel pidas jumalateenistusi ka kohaliku sõjaväeosa kaplan. XIX saj 30.-dail see kirik suleti.

Haapsalu õigeusu kogudus on asutatud 01.02. 1836-kui Tallinnas tegevuse lõpetanud sõjaväehaigla kiriku vara ja kirikuamet toodi üle Haapsallu. Kirikuhoone puudumisel peeti algselt jumalateenistusi kivist kasarmus (Rentei-riigikassa osakonnas).

Koguduse moodustasid esialgu vene soost ülikud, kaupmeeskond ja sõjaväelased.

1845 alustati annetuste kogumist kiriku ehitamiseks. Vastvalminud kiriku pühitsemistalitus peeti 21.07. 1852. Kirik pühitseti püha apostlisarnase Maria Magdaleena auks. Pühitsejateks olid Sankt-Peterburi metropoliit Nikanor, Moskva metropoliit Filaret, Riia peapiiskop Platon ja Tallinna piiskop Kristofor keiser Nikolai I ja keisrinna Maria Aleksandrovna juuresolekul.

Maria-Magdaleena kirik on ehitatud historitsistlikus stiilis, sisaldades klassitsistlikke elemente. Kirik on ristikujuline, läänes asuva kellatorni ja kooripealsega. Hoone on paekivist, seest ja väljast krohvitud. Kiriku võlvitud keskosale toetub kaheksatahulise leek-kiivriga haritorn. Tornis on kaheksa akent, mis valgustavad palvesaali. Kellatornil on püramiidjas kaheksatahuline kiiver, milles on neli aknaava. Kellatornis on esialgsest kellamängust säilinud vaid üks kell.

1869 asutati koguduse juurde õigeusu kihelkonnakool, mis pühitseti püha Nikolause auks. Kool ehitati Vene kõrgete ülikute annetustega ja oli mõeldud kõigile, olenemata usulisest kuuluvusest. Koolis anti venekeelset haridust nii eesti, kui vene kehvadest peredest pärit lastele. Kool tegutses praegusel Saue tänaval. Kooli külastasid paljud väljapaistvad isikud, muuhulgas Venemaa tsaaritar Maria Fjodorovna. Kooli aupatrooniks oli krahvinna M.A.Brewern De-La-Gardie.

Kooli heaks tegid annetusi paljud nimekad Venemaa ja kohalikud ülikud, kes Haapsalus oma suved veetsid.

Nikolai koolis algas ka helilooja Cyrillus Kreegi koolitee, kes muuhulgas ka kiriku koori on juhatanud. Kooli hoone ei ole kahjuks säilinud – see hävis II Maailmasõja ajal.

1896-1897 valmis Haapsalu vanal kalmistul kabel. Kabelis teostatud ümberehituse käigus 1899-1901 valmis koguduse abikirik, mis pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Ümberehituse tingis vajadus matmis- ja talvekiriku järele. Peakirikut oli väga raske kütta, mida ka praegune kogudus on kogenud.

Läbi aastate külastasid Haapsalut ja tegid kogudusele annetusi paljud tolleaegsed vene kroonitud pead, ülikud ja kultuuritegelased, kes Haapsalus suvitasid. Teiste hulgas annetas kogudusele ikoone ning toetas rahaliselt suurärimees Aleksei Vekšin, kes toetas ka Haapsalu püha Aleksander Nevski kiriku ehitamist Haapsalu vanale kalmistule.

Uue usulise ärkamise ajal XIX sajandi viimastel kümnenditel liitus kogudusega arvukalt eestlasi. 1930-l oli koguduseliikmeid üle 400. Tegutses pühapäevakool ja leerikool ning heatasemeline laulukoor, millega esineti ka mujal kirikutes.

1924 seati Maria-Magdaleena kirikusse elekter ja 1929 tehti põhjalik siseremont.

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli jumalateenistuskeeleks eesti keel. Kuu viimasel pühapäeval teeniti kirikuslaavi keeles.

Nõukogude võimu kehtestamisega 1940 ja usuvastase propaganda laienemisega kaasnes koguduse liikmeskonna tunduv vähenemine – näit. 455-lt liikmelt 1935 100-le 1946

Kuni 1962 kasutati mõlemat kirikuhoonet. Samal aastal tuli nõukogude võimu poolt korraldus sulgeda kalmistukirik. Vältimaks kiriku rüüstamist viidi kiriku sisustus Kiviõli kirikusse, kus see asub tänaseni. Samal ajal jätkati teenimist peakirikus Promenaadil. Kalmistukiriku hoone jäi kaheks aastaks kasutuseta.

1964 augustis tuli võimude poolt korraldus sulgeda Maria-Magdaleena kirik. Kogudusele pakuti võimalust kasutada teenistuspaigana kalmistukirikut. Selle kohta sõlmiti vastav leping ning ümberkolimine toimus 1964 augustis-septembris. Kuna kirik oli kahe tühjaltoleku aasta jooksul kannatada saanud, teostati kiire siseremont. Muuhulgas taastati rohked laemaalingud. Inimesed, kes seda teostasid, on veel tänagi meie hulgas. Nimetaksin siinkohal tänuga perekond Andrejeveid.

Tühjaksjäänud Maria-Magdaleena kirikut kasutas linn laoruumina. Seal ladustati elektriseadmeid, millest osa veel sel kevadel haljastustööde käigus ilmsiks tuli.

1993 tekkis olukord, mil osa EAÕK kogudusi soovis taastada õigusjärgset Eesti Apostli-Õigeusu Kirikut Konstantinoopoli patriarhaadi kanoonilises alluvuses. Nende hulgas ka osa (valdavalt eestikeelne) Haapsalu koguduse liikmetest. Selle tulemusena toimus koguduse kahestumine, millest Moskva Patriarhaadile alluv kogudus jätkas teenimist Haapsalu vanal kalmistul asuvas Neeva Aleksandri kirikus. Konstantinoopoli alluvust soovinud kogudus alustas 1995 teenimist Maria-Magdaleena kirikus.

Algus, nagu alati, oli vaevarikas. Kirik oli sisustatud vastavalt adventkoguduse teenistuse vajadustele, s.t. altariosas paiknes lava rohkete toolide ja noodipultidega, vasakul pool altarit oli kantsel (kõnetool), paremal tiibklaver. Kirikuosas paiknesid pingid kogu saali ulatuses. Esimeseks probleemiks oli, kuidas kohandada ühiselt kasutatav kirik kahe koguduste vajadustele. Kergendavaks asjaoluks oli see, et adventkogudus kasutas kirikut reedeti ja laupäeviti, meie aga valdavalt pühapäeviti. Esimesed jumalateenistused viis läbi ülempreester Emmanuel Kirss.

Pöörde tõi 1996 – Ülestõusmispühadel toimunud kahe uue vaimuliku pühitsemine Haapsalu koguduse tarvis – ametisse pühitseti preester Aleksander (Aivar) Sarapik ja diakon Platon (Jüri) Ilves.

Esimeseks muudatuseks oli lavalt toolide ja noodipultide kõrvaldamine. Liturgia ajaks seati altariossa üles ajutine laud. Varsti valmistati esimesed analoed (kaldlauad) ikoonide jaoks, mis asetati altariosa ja kirikusaali eraldamiseks (ikonostaasi asemel). 1997 suveks tõmmati altari ja kirikusaali vahele vaheriie, mis juba konkreetselt eraldas altari ja kirikusaali. Samal suvel pühitseti altar ja aujärg Oulu metropoliit Ambrosiuse poolt. Kuna puudus altariikoon, avanes võimalus tuua ära Tallinna Issanda Muutmise peakirikus säilitatud Ülestõusmise ikoon, mis pärines Tallinna Siselinna kalmistul olnud ja sõjas hävinud kirikust.

1998 talvel saime kuulda, et tühjaksjäänud Suure-Jaani kirikus on säilinud ikonostaas. See osutus tõepoolest heas korras olevaks ning kokkuleppel Suure-Jaani linnavõimudega toodigi ikonostaas Haapsalu kirikusse, kus see 1998 Ülestõusmispühadeks pärast korrastamist üles seati. Lisaks on kirikule kingitud ikoone Soome sõprade poolt- kirik hakkas omandama traditsioonilist ilmet.

Lõplikult sai kirikuhoone koguduse kasutusse alles 01.09.2001, mil adventkogudus asus ümber vastvalminud hoonesse Endla tänaval.

Koguduse iga-aastaseks tippsündmuseks on südasuvine koguduse nimepäev, mida peetakse 22. juulil, püha apostlisarnase Maria Magdaleena mälestuspäeval.

Sel päeval on alati teenimas metropoliit Stefanus, samuti mitmed külalisvaimulikud eri kogudustest. Tähtpäevadel, nagu kiriku pühitsemise aastapäevadel või koguduse juubeliaastatel on olnud päeva pidulikumaks muutmas mitmed esinejad. Meil on laulnud Helsingi koguduse koorid, ansmbel Triskele Tartust jt.

Koguduse teenistuses on kaks maja Linda 2 ja Linda 4. Kogudusel on heaks tavaks koguneda pärast jumalateenistust kogudusemajas. Ühiselt võetakse einet ja arutletakse erinevatel teemadel, mis kellelgi südamel ja meelel. Tihti tulevad teemad äsjapeetud jumalateenistuse kirjakohtadest või jutlusest.

Kogudus on oma jõududega ja sponsorite abiga korrastanud Maria-Magdaleena kirikut. 2003-2009 on kirikus tehtud põhjalik remont nii sees kui väljas.

2012 suvel tellis kogudus vitraažikunstnik Dolores Hoffmannilt kirikusse kaks vitraaži, mis on paigaldatud kiriku roosakendele.

Koguduses teeninud preestrid: